Kliendiseminar

"Avaliku sektori hoonete energiatõhusus"


Riigi Kinnisvara AS korraldab kolmapäeval, 28.mail 2014 algusega kell 10 RMK saalis poolepäevase kliendiseminari „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“.

Iga aastaga muutub järjest aktuaalsemaks hoonete energiasäästuga ja energiatõhususega seonduv. Euroopa Liidu energia- ja keskkonnahoiu poliitika algas Eestis energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamisega 2007. aastal. Täna koostatakse energiamajanduse arengukava ENMAK 2030+. Rahandusministeerium on teinud ettepaneku kinnisvara investeeringuotsuste tegemisel rakendada põhimõtet, et eelistatakse investeeringuobjekte, mille puhul saavutatakse suurim energiatõhusus.

Mis on energiatõhusus? Kuidas energiatõhusus saavutatakse ja kuidas see ära tasub? Mida Riigi Kinnisvara koostöös oma klientidega energiatõhususe tagamiseks ära saab teha? Neile ja paljudele küsimustele aitame vastuseid leida koos valdkonna tippspetsialistidega.

Päevakava


9:30
Kogunemine ja hommikukohv
 

 
10:00
Päeva sissejuhatus. Allan Hani, Riigi Kinnisvara AS


Avalik arvamus kaldub uskuma, et liginullenergiahooned on raketiteadus ja energiatõhusus on järjekordne direktiivi nõue. Direktiivid direktiivideks, energiatõhususest tuleks meil mõelda ka ilma igasuguste direktiivideta. Üks täiskasvanud puu absorbeerib 20 kg CO2 aastas. RMK istutas 2013a 18,4 mln puud. Riigi Kinnisvara AS hoonete CO2 emissioon oli ca 115 000 t aastas, selle koguse absorbeerib 5,8 mln puud. Aga kogu teema sissejuhatuseks räägime natuke terminitest: energiatõhusus vs energiasääst, liginullenergia jne


 
10:10
Teadmistepõhine ehituspoliitika – kellele ja miks? Peep Siitam, Arengufond


Energiamajanduse pikaajalise arengukava (ENMAK 2030+) koostamise käigus selgitati energiamajandusega seotud valdkondlike (sh. ehitus) poliitikate mõjud majandusele tervikuna. Töö käigus selgus üldlevinud arvamusi muutvaid tõdesid. Peep annab ülevaate arvamusi kujundavatest järeldustest ja erinevatest ehituspoliitikate mõjudest.


 
10:30

Hooned energiamajanduse osana ja avaliku sektori hoonete käsitlus energiamajanduse arengukavas. Jarek Kurnitsi, TTÜ


Avalikel hoonetel on oluline roll elukeskkonna arendamise seisukohalt. Avalikkusele ligipääsetavad energiasäästlikud uued liginullenergiamajad peavad näitama ehitussektorile, et selliseid maju on võimalik taskukohaselt ehitada. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimine loob eeskuju vanade hoonete korrastamisel. ENMAK-i stsenaariumite tulemused näitavad tegevuskava vajadust ka avalike hoonete osas.
 

 
11:00
CO2 investeeringud ja energiatarbimise efektiivsuse parendamine avalikes hoonetes – meie õppetunnid. Elari Udam, Riigi Kinnisavara AS


Kyōto protokoll lubab riikidel vabad CO2 heitkogused riikidevahelisel kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise turul maha müüa. Eestil heitkoguste ülejääk tekkis Eesti majanduse põhjalikul ümberkujundamisel, kui võeti kasutusele tänapäevasemad tehnoloogiad ja alternatiivsemad energiatootmisviisid, hakati enam kasutama taastuvaid energiaallikaid ning energiakasutuses rakendati säästumeetmeid. Reeglid näevad ette, et CO2 heitkoguste kvoodi müügist saadud raha tuleb suunata CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse. RKAS osales 13 kokkuleppes, korraldas 165,6 miljoni € kogumahuga investeeringute teostamist 540 avaliku kasutusega hoones või hoonekompleksis. Elari annab ülevaate, kuidas eesmärgid täideti ja mis me töö käigus õppisime.
 

 
11:30
Sisekliima tagamine tööviljakuse, õpitulemuse ja tervise seisukohalt. Jarek Kurnitski, TTÜ


Sisekliima tagamine on muutunud tõsiseks probleemiks oluliselt rekonstrueeritud hoonetes. Arvutused näitavad, et majandus kannab olemasoleva hoonefondi arvelt kümnetesse miljonitesse ulatuvat kahju igal aastal. TTÜ on alustanud energiatõhususe-sisekliima lihtsustatud hindamismetoodika loomist, mis võimaldab lihtsalt ja adekvaatselt määrata hoonete renoveerimisvajadust.
 

 
12:00
Energiatõhusust mõjutavad tegurid. Tööriistad ja võimalused energiatõhususe tagamiseks. Allan Hani, Riigi Kinnisvara AS


Energiatõhusa hoone projekteerimisel on oluline mõista, et hoone on terviklik süsteem. Hoone kavandamise erinevad aspektid on omavahel seotud ning seetõttu ei ole võimalik enamasti vaid üksikute aspektide järgi optimaalseid projekteerimisotsuseid teha. Raketiteadusega tegemist siiski ei ole.
 

 
12:30
Päeva kokkuvõte. Elari Udam, Riigi Kinnisvara AS
 

 
12:45
Lõuna ja ekskursioon RMK majas
   

Esinejatest


Allan Hani on Riigi Kinnisvara ASi energiatõhususe valdkonna juht ja tehnikateaduste doktor, kes on tegelenud hoonete ja nende tehnosüsteemide energeetilise efektiivsuse uurimisega. Allani vedada on üks ettevõtte olulistest valdkondadest: kujuneda riigisektori kinnisvara kompetentsikeskuseks energiatõhususe valdkonnas.
 

Peep Siitam on Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht. Arengufond veab Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi ülesandel Eesti uue pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamist. Uus arengulava vaatab aastasse 2030 ning seab visiooni aastasse 2050. Peep ise ütleb, et tegeleb maailmavaate edendamisega, mille eesmärgiks on pikaajaliselt edukas majandus: keskkonda, majandust ja tehnoloogiat võrdselt hindav käitumine.
 

Jarek Kurnitski on Tallinna Tehnikaülikooli professor, ehitiste projekteerimise instituudi direktor, Aalto Ülikooli külalisprofessor ning Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste katusorganisatsiooni REHVA asepresident. Alates aprillist 2012 juhib Jarek liginullenergiahoonete nZEB uurimisgruppi, mis töötab välja tehnilisi aluseid hoonete energiatõhususdirektiivi liginullenergianõuete rakendamiseks.
 

Elari Udam on Riigi Kinnisvara ASi asutamisaastast alates olnud ettevõtte haldusdirektor ning alates 2004 on Elari ka ettevõtte juhatuse liige. Elari kureerida on RKASi kinnisvara haldamine ja hooldamine ning ehitusjuhtimine. Samuti on Elari Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse liige ning kuulub Eesti Standardi EVS 807 ”Kinnisvara korrashoid” koostajate töörühma.


Asukoht

Seminar toimub Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hoones Toompuiestee 24.

Autoga tulijatele: vahetult RMK maja kõrval parkida ei saa. Info parkimisvõimalustest hoone lähikonnas: http://www.rmk.ee/organisatsioon/kontaktid

Toompuiestee 24 renoveeritud hoonesse kolis RMK 2013. aastal selleks, et optimeerida tööpindade kasutust ning kokku hoida Tallinna kontori ülalpidamiskulusid. Hoone on soojustatud CO2 investeeringu raames.

Infot RMK kohta leiate www.rmk.ee